Täna hommikul saabus tipphetk. Erinevatele vihjetele appstore’is, facebookis ja niisama mujal, teatas lõpuks ka Google Drive, et teab lameda kõhu saladusi, mida mul tasuks ehk järgida. Njah, ma ei osanud selle peale muud teha, kui naerma hakata ja tõdeda, et ehk on tõesti siis arukas kuulata targa kübermaailma kutsungit beebikõht kaotada. Häda on ainult selles, et beebikõht tahab natuke aega veel kasvada ja elanik seal sees küpseda enne kui emal on aeg lame kõht tagasi saada.
Nali naljaks, tegelikult on päris hirmus, kuidas ainult sellest, et meie kodune kaal on apiga seotud, et saaksin oma rasedusest lisanduvad kilod kenasti üles märgitud, saab kübermaailm kätte niivõrd isikliku info.
Olgu, olen alla tõmmanud ka kaks rasedatele mõeldud appi. Ühe eestikeelse ja ühe rahvusvahelise. Eks ka sealt tulevad välja mu viimase aja huvid.
Algul oli muidugi päris koomiline lugeda pärast igakordset kaalumist, kuidas kaaluapp soovitas teha trenni, liikuda rohkem ja oma toitumist jälgida. Küll ma olin hädas, sest telefonis pesitseva ikooni taga toimetaval kübervärgil oli suur mure. Tibi muudkui võtab juurde ja ei kavatsegi miskit ette võtta.
Iga kord tuli uus soovitus toitumise või treeningute osas. Lõpuks küsis tark app ise, kas olen ehk mõnd tegelast enda sees kasvatamas, et tema nõuandeid eiran. Eksole, siis alles muutus kübertegelase toon ja ta hakkas mulle jagama palju vajalikumaid nõuandeid selle kohta, mida ja kuidas on lapseootel naisel tark teha. Koheselt arvutas kaal mulle normaalse kaalutõusu. Ehk siis lühidalt, jäime sõpradeks edasi.
Aga seda intensiivsemaks muutusid mujalt sissevoolavad erinevad kaalukaotuse soovitused. Modellikeha või bikiinifitnessi harrastaja keha on, nagu kübermaailmast selgub, ainus õige kehavorm. Noh jah, eks ma olen siis ebaideaalne, kübermaailma jaoks vähemalt. Tegelikult käib see meeletu iluideaali peale surumine tohutult närvidele ja tekitab stressi. Minusugune eluaegne keha suhtes ebakindel olija tunneb end hetkel niigi ebakindlana ja kogu see surve mingisuguse kübermaailma poolt ei ole ka väga meeldiv. Fakk, noh, mis ma teha saan, et ma ei ole mingi eriti peenike rase, kellel kõht igaks juhuks kõhubeebiga koos sissepoole kaardu ei ole vaid vapralt välja punnitab. Ma kahtlustan, et see pilt jääb ainsaks, mille ma endast terve raseduse aja kuskile postitan. Ei mingit meiki, ei mingit häbi. Selline ma siis olengi. Kübermaailma kaalujate murelaps. (Jaa, käisin oma lemmikpoes ja soetasin endale pehme kardigani)