Nagu Pirita rand oleks suus (toidupostitus)

Hurraa! Sain kalapõlguri mereande sööma. Karbisaaga algas juba eile, kui otsustasin avatud kalasadamate päeva raames ette võtta sinimerekarpide teo. Ainus häda eilse kokkamise juures oli see, et kilone karbipakk jäi ootama tänast, sest kõik mehed olid kodust läinud. Istusime kõhubeebiga kahekesi ja ootasime mehi koju. Tegelikult oli eile korduvalt tunne, et ta tahab juba päris õhku hingata, sest valu ja surumistunne ei lasknud poole ööni rahulikult olla.

Täna, kui teismeline koju jõudis, võtsin karbid külmast välja ja hakkasin neid küürima. Minu üllatuseks tuli pakist söögikõlbmatuid (avatud karpe) välja vaid mõni üksik. Aga, kurask, see puhastamine võtab ju aega terve igaviku. Selle ajaga oleks jõudnud ma-ei-tea-mida teha. Ja sinna juurde meeletu veekulu, sest voolava vee all iga karpi eraldi puhastada on ikka mõnus kadu. Mingi hetk mõtlesin, et restoranis tundub potitäie karpide tellimine lõppkokkuvõttes vist odavam tegevus. Kuigi, kes teab, sellest pakist jagub kenasti kolmele, niiet ehk ikka tuleb ise teha odavam.

Lükkasin lõpuks karbid potis podiseva veini sisse, et mõne minuti pärast kogu kupatus sibula-küüslaugu-vahukoore segusse ümber valada.

Kuigi retseptis ei soovitatud soola lisada, oleksin võinud seda teha, sest toit tuli ikkagi pisut mage. Pipart panin juurde omaalgatuslikult, sest retsept ei öelnud ka selle kohta midagi.

Hakkasime siis Patrickuga koore-veinikastmes karpe nosima. Minu üllatuseks sõi meie pere suurim kalapõlgur ära väga arvestatava koguse.

Kommentaar oli selge ja ühemõtteline “nagu Pirita rand oleks suus”, aga ära ta need sõi ja tegelikult natuke kiitis ka. Kogu toidu võtmeks olevat olnud ciabatta, mida ta usinalt koorekastmesse surus.

Järgmine kord arvas ta, et võiks proovida krabi või krevette. Edusammud missugused! Kala võivad jätkuvalt teised süüa.

Nüüd tuleb koju oodata teist kalapõlgurit, et saada ka täiskasvanu arvamus.

Maru osas olen kindel, et talle oleks see kindlasti maitsenud, sest tema kala ja mereande ei põlga.

Muide, tellisin coopist enda arust koos muu toiduga kaks porgandit, aga kauba kojusaabudes selgus, et olin kaks kilo porgandeid tellinud. Mida asja ma nendega nüüd pihta hakkan? Emal oli kunagi üks imehea porgandikeeksi retsept, mille peale käis Merevaigu glasuur. Aga ta ei ole juba aastaid seda retsepti kuskilt leidnud. Seega, kellel on mingi hea porgandikeeksi/koogi retsept, võite julgelt jagada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s