“Ma ei ole nõus seda uuringut tegema”

Jah, olen tige nagu herilane ja valmis nõelama kõiki, kes valest nurgast lähenevad. Nimelt, oleme Elsa-Leega paar päeva jälle haiglas passinud. Täna pidi tehtama suurem kontrastainega soolteuuring. Tegin kõik nii nagu arst käskis, ei andnud lapsele süüa mingist kellast ja olin kokkulepitud ajal röntgeni ukse juures ootamas.

Pärast röntgenlaborandi esimest, pisut häiritud, pilku meie suunas ja 9.osakonna abiõele öeldud “ma ei tea, mis selle uuringuga täna saab”, lauset hakkas kuklas tilisema kelluke, mis ütles, et libedalt see asi ei lähe.

Heh, mis libedalt, see asi ei veerenud üldse. Õeabi jättis meid pisut murelikult ukse taha ootama ja sammus ise osakonna poole tagasi, sest toimetusi jagus tal teisigi.

Ühel hetkel kargas röntgeni uksest välja valges haiglarõivas mees (nagu selgus, oli tehemist laborandiga) ja marssis sisse minu istumiskoha lähedal asunud uksest ning teatas resoluutselt: “See kontrastuuring. Ma ei tea, kes seda teeb, aga mina ei tee!”. “Eks mina teen selle ära,” vastas arst ja lisas: “ja teie ka.”. Meeslaborant jätkas:”Olgu, aga mina seda ei tee. Ma ei ole seda kunagi teinud ja ei ole nõus tegema.” “Järelikult siis täna ongi esimene päev, kui tuleb selle uuringuga algust teha,” üritas doktor laboranti pehmeks rääkida. “Ei, ma ei ole nõus. Mina oma päevadel seda ei tee ja pealegi olen ma täna üksi!” “Miks te siis neid päevi kinni ei pane selliste uuringute jaoks, kui tööl olete ja teha ei taha?” Vahepealset närvilist pobimat ma ei kuulnud, aga noormees lahkus kabinetist võidurõõmsalt. Vahepeal oli ta muidugi vähemalt kümme korda veel rõhutanud, et on täna üksi ja pole selleks valmis.

Minut hiljem tuli minuga rääkima järgmine laborant, kel ei jäänud üle muud kui laiutada käsi. Temaga ei olnud mul ka põhjust pahandada, sest tema ju selles süüdi ei olnud.

Tulin tagasi osakonda, väljendasin oma nördimust häälekalt. Seepeale helistati meie raviarstile, kes saabus paarikümne minuti pärast kuskil kokku lepitud selgitustega, et näe, juhtus nii, et osa personalist ei ole kompetentsed tegema mingeid protseduure ja üldse kontrastuuringut tehakse ainult teatud tööpäevadel, milleks ei ole kindlasti esmaspäev. Aga et valvepediaater, kes uuringu laupäeval kokku leppis röntgeniga, tema vist ei teadnud seda. Päriselt? Arst, kes on siin aastakümneid töötanud ei teadnud äkki, millal tehakse mingeid uuringuid. Ei tahaks väga uskuda sellist asja.

Mu ema, kes oli omal ajal selle sama haigla röntgeni vanem õde muigas antud selgituse peale ja ütles, et nende ajal ei jäetud kunagi ühtegi uuringut tegemata, olenemata sellest, kes parajasti tööl oli.

** Kui mõni mu ajakirjanikust sõber teeb parajasti lugu meie meditsiinisüsteemist, siis olen lahkelt valmis jagama kommentaare.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s